E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
-- «Eks ma teile öelnud, kui mind oma pealikuks valisite, et ma teid selle asja juures ei või
aidata,» ütles ta tumedalt.
Salk vaikis, kuid õ"li märgata, et mehed pealikuga nuus ei olnud. Loss oli rasvane suutäis ja
paljudel oli seal vanu arveid õiendada.
Kuid Tasuja seletas:
«Nüüd on lossis kõik juba ärevil, on kõigest juba aru saadud ja tormi vastu valmistatud.
Meid aetaks -häbiga tagasi ja meie raiskaksime asjatult oma verd.»
«Mina ei karda midagi, kui sina kaasas oled,» vaidles Karu Andres ägedalt, «mina lähen
läbi, olgu kümme kuradit ees. Ega teisedki maha jää.»
Salk tõstis tõendavat kära.
«Mõistke ometi, mis parem on,» noomis Tasuja valjemalt. «Meil on praegu vähe mehi ja
aega küllalt. Kui hiljem rohkem väge kogume, võime lossi igatahes piirama hakata. -- Vahest
pääseb tema seniks Tallinna,» lisas ta enese ette oma
salamõtte.
Mehed hakkasid nurisema