lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma. Ilves eelistab värsket liha, mistõttu võib ta tabatud saagi juurde vaid mõned korrad tagasi pöörduda. Kuna ilves ei suuda süüa näiteks külmunud liha, siis talvel murtud kitsest piisab kõigest üheks söömakorraks. Ülejääk jääb juba teistele. Oma käitumisega ongi ilves teiste loomade ja raipetoiduliste lindude abiline, kelle tabatud saagist paljud osa saavad. VAENLASED Ilvese suurim vaenlane on inimene. Võib juhtuda, et toitumisel tähelepanu kaotanud ilves langeb ka hundi saagiks, kuid see on ülimalt harv juhus. Üldiselt võib öelda, et ilves on metsas üks neist loomadest, kes on toiduahela tipus ning võib ennast inimese teelt eemal olles turvaliselt tunda. HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID Vaid väga harvadel juhtudel on ilvesed inimesi rünnanud ja siis ka ainult enesekaitseks.
teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Termiidid on prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest ning ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. (4) 7 Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub
annaabi.ee 
