Eesti looduslikud pühapaigad
tähtsad riitusepaigad.
Potensiaalsed pühapaigad:
Looduses on sobivaid kohti küllaga. Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid
hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi.
Piirkondlikud erinevused ja nende taust:
Meresidusad alad – kuni Pärnumaa, Järvamaa ja Virumaani
Sisemaa – alates Viljandimaast ja Tartumaast
Nende alade vahel on sooalad.
Lohukivid on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. 5-7 cm läbimõõduga
lohukesed, ligi 1750. Rainnikusidusad maakonnad. Lohkude põhjus?
Viljakusmaagia? Surmakultus? Seos maaviljelusliku asustusega.
Liukivid jäävad samuti merelisse ruumi. Kivide pealispind on tasane, sile,
kulumisjälgedega.
Hiied
Mis on hiis? Umbes nagu looduses paiknev kirik, kus käidi ja kuhu viidi ohvreid.
On olnud ühtaegu mitte ainult koht, vaid ka olend, hingestatud ruum, kellega
inimene suhtleb. Hiis ise on kommunikatsioonipartner.
Hiie mõiste on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis kohtadel
annaabi.ee 
