Eesti looduskaitsealad - referaat
Paljud
puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid eestlaste jaoks
pühad ja puutumatud.
Looduskaitse teise etapi algus - aeg, mil loodusvarade kasutamist esmakordselt
piirata püüti - ulatub tagasi 13. sajandisse. 1297. aastal keelas Taani kuningas
Erik Menved metsaraie neljal Tallinna lähedal paikneval saarel. Järgnevate
sajandite jooksul kehtestasid võõrvalitsejad Eesti territooriumil veel mitmeid
jahi- ja kalapüügipiiranguid, samuti ehituspuude raiekeelde ning nõudsid
mõnede puuliikide (metsõunapuu, tamme, toominga, pihlaka) säilitamist. Kuigi
tegemist oli näiliselt pragmaatilise loodusvarade kasutamise ja kaitse
korraldamisega, mille puhul tulid pahatihti mängu sätestajate endi omakasulised
materiaalsed huvid, aitasid need piirangud kindlasti loodusväärtusi säilitada ning
seeläbi väärtustati ka mõistvat ja hoolivat suhtumist loodusesse.
Kahte esimest etappi looduskaitse arengus võib käsitleda klassikalise