Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid
0
Joonis 2. Raiemahu muutus aastail 1993–2013 (m³)
Raiete intensiivsust perioodil 1995-2013 iseloomustab vastav tabel (Lisa 3). Eespool mainitud
tabeli põhjal on võimalik järeldada seda, et raiemahu intensiivsus on kogu perioodi vältel
olnud suurem erametsades, see kehtib nii uuendus- kui ka hooldusraie kohta. Raiete
intensiivsus on aastate lõikes paljuski kõikunud, lineaarset tõusutrendi kogu perioodi jooksul
ei esine. Võrreldes ülejäänud aastatega oli raieintensiivsus kõige madalam 2005. ja 2007.
aastal olles vastavalt 2.94 ja 3.31m³/ha/a ja kõige suurem 2013.aastal, mil vastav väärtus oli
5,88 m³/ha/a (lisa3).
Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, SMI andmetel perioodil 2002–2008, alla
2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie
sama ajavahemiku lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning lehtpuudele oli iseloomulik