Metsade sääst
Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol
talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks
traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid.
Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes
oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna
raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava
juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said
kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa
olulisi jälgi.
Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu
pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli.