Eesti kunst keskajast klassitsimini
Lõunaküljel liitus hoonega väiksem nelinurkne
ruum, millele arvatavasti 17. sajandil ehitati torn. 13. sajandi esimesel poolel alustati uue
kolmetraveelise pikihoone ehitamist, kusjuures algkirik muutus kooriruumiks. Lääneseis on
kujundatud peafassaadiks ja seda kroonib petiknissidega viil. Akendekompositsiooni all asub
vimpergiga kroonitud ümarkaarne peaportaal. Portaali suurejoonelisus ja dekoormotiivide
rikkalikus on omapärased ja ei ole sarnased kirikus esineva raidmotiividega. Üle fassaadi akende
ulatub nurgakonsoolidega kaar pärineb ilmselt hilisemast ajast ning kuulus kilpkaarena kas
kunagi ehitada kavatsetud (või ehitatud ja hiljem likvideeritud) eeskojale. Pärast seinamüüride
valmimist alustati kiriku võlvimisega. Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt
erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka
akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik
annaabi.ee 
