Tallinna ajalugu
Poolkülm eeskoda oli keskaegse elamu olulisim ruum (ainus küte oli
mantelkorsten). Seda kasutati nii töö- kui laoruumina, seal sõlmiti sageli ka kaubatehinguid ja hoiti
kaupu. Seega oli eeskoda hoone teatud esindusruum ning seepärast oli ta sageli ka mitmesuguste
raidkividega kaunistatud.
Elutuba (dörnse) oli elamus samuti avar, keskmiselt 40-60 ruutmeetri suurune. Elutoa aknad avanesid
reeglina hoovi poole ja olid kujundatud tavaliselt paarisaknana, mida keskelt toetas raidkivisammas
(sageli kunstipärane) ning ka mille küljed (palestikud) olid raidkivitahvlitega kaunistatud. Elutoast läks
keldrisse sageli teine trepp, mille suue oli piiratud raidkividest siseportaaliga. Eriti rikkalikult oli
kaunistatud just uksepealne, mis oli tavaliselt välja raiutud ühest kivist (nn siseportaali silluskivi).
Elutoa seintes paiknesid tihti mitmesuguse kujuga nishid. Neist osades asetsesid seinakapid,
mõningaid kasutati aga mööbli paigutamiseks.