Kunsti ajalugu
Neid motiive on C. Floris edukalt kasutanud Antverpeni raekoja
(1561-65) juures. Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti
traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse
pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole.
Madalmaade põhjapoolsetel aladel kasutati antiigist pärinevaid vorme üsna vabas
tõlgenduses. Ehitusmaterjaliks oli põhiliselt tellis, seda täiendati raidkiviridadega. Tuntuimaks
ehitusmeistriks oli Lieven de Key (1560-1627), kelle ehitatud on Haarlemi tapamaja (1602-
37) ja Leydeni raekoda
Renessanss levis üsna kiiresti. Peaaegu kõikides Euroopa riikides on tähelepanuväärseid
renessanssarhitektuuri mälestisi. Kesk-Euroopa lõunapoolsetel aladel oli domineerivaks
itaalia arhitektuuri mõju. Selle suurepäraseks näiteks on Praha Belvedere`i loss (16.saj. 30.-
40-aa.: arh. P.de Stella), mida peetakse ilusaimaks renessanssehitiseks Põhja pool Alpe.
annaabi.ee 
