mail 1904 aastal. Alustatakse krundi ettevalmistust ja ehitustegevust. 1905 Hoone kerkib tohutu kiirusega augustiks on ta phijoones valmis, puudub veel vaid mbritsev haljastus ning piirdeaed. Lplik teostus saab algsest projektist mrksa rikkalikum rahututel fassaadidel on kasutatud kiki uudseid vtteid ja materjale, mida ajastule omaselt eri vrvitoonidega rhutatud: mitmevrvilised keraamilised plaadid, must sepis- ja sinakashall valtsraud, oliivroheline puit, helesinised krohv- ja raidkividetailid. Hoolimata sellest kllusest saavutatakse stiilitundlikult vljapeetud tulemus.?Sama mitmekesine on ka interjri kujundus. Luksusetaotlus kajastub juba esindusruumide loetelus: kahte korrust lbiv rdudega hall, saal, eri vrvides salongid, sgisaal, proua ja hrra kabinetid. Neile lisandub rohkelt pereliikmete eluruume ja klalistetubasid. Juugendmaalingud seintel ning lagedel, julised puuliked uksepiiretel, suursugused lhtrid, jahitrofeed, kipsdekoor ja vrikad, Riias Bohmi vabrikus valmistatud
See oli keskajal nii tule- kui ka pommikindel konstruktsioon. Muudes kohtades olid talalae talad kaetud laudisega. Kangialuste pikkade käikude laed olid reeglina kaetud silinder- või servjoonvõlvidega, mis olid tihti varustatud rauast riputusrõngastega, väiksematel ja vanematel hoonetel kasutati aga ka seal talalagesid. Elamute, samuti ka kõikide muude hoonete fassaadid olid kaetud reeglina heleda lubikrohviga, mis jättis katmata raidkividetailid, nurgakvaadrid ning sageli ka eenduvad kivinukid. Krohvipind oli sealjuures lainetav ja omapärane: ta järgis paemüüri ladumise ebatasasusi ning sageli ka suuremate kivide piirjooni. Seega olid hoonete seinad keskajal kõike muud kui sirged ja siledad. Elamu püstkujuline seinapind, mis oli võrreldes hoone laiusega ca 2-5 korda kõrgem, lõppes teravnurkse katuseviiluga. Viilu tipus asetses tuulelipp, mis oli tihti paigutatud väiksemale tornitaolisele ehitisele
annaabi.ee 
