ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
Jean-Jacques Rousseau
ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST
JA PÕHJUSTEST
Jean-Jacques Rousseau
Tõlkinud Mirjam Lepikul
(Eessõna ja I osa)
EESSÕNA
Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla
saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan
isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui
kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu
meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga
paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas
tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas
saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi,