Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning Kuningate galerii. Vimbergide tipus asetseb ristlillik. Alumise roosakna all on rõdu, mida ümbritsevad kaunistades ehistornikesed
reaalselt kõrgemal asuvale laele on ka sihvakad jooned sisemuse kujunduses. Kui romaani kirikutes oli palju vaba seinapinda mis kaeti maalidega, siis gooti kirikutes on seintes suured vitraazidega kaetud aknad mis tekitatava valgusmänguga suurendavad kiriku müstilisust veelgi. Hilisgootikas kaob varasem tasakaalukus ja ehituse loogika, hoonete rikkalik kaunistamine seatakse omaette eesmärgiks - fassaadid kaetakse raiddetailidega, kasutatakse erinevalt kujundatud võlve. Inglise gootika paistab eriti silma oma võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega, Saksamaal rõhutati veelgi enam hoonete vertikaalsust. Skulptuur Gooti skulptuuri peamiseks ülesandeks oli ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine (ehisviilud, konsoolid, kapiteelid, jne). Skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole - hakati üksikuid figuure seinast eraldi seisvatena välja raiuma, vabaskulptuurini siiski ei jõutud, kuigi
raidkivi raamistuses, fassaadil skulptuuri rida ,,Kuningate galerii", lisaks väiksemad kaunistuselemendid ristlillikud ja krabid HILISGOOTI 15-16 saj SAKRAALARIHTEKTUUR Konstruktsioon lihtsustub Rohkem kaunistusi võlvidel kõrvalroided võrk- ja tähtvõlvid Kaared muutuvad teravamaks-lansettkaared või eriti lamedaks korv- või roodkaared Kirikute fassaadid tihti ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste, kujude ja teiste raiddetailidega PROFAANARHITEKTUUR Jätkub linnakindlustuste ja linnuste ehitamine Mont Saint Michel'i klooster Prantsusmaal GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL Alguses Prantsusmaa mõjud 1175 Canterbury katedraali ümberehitamine 12 saj lõp-13 saj algus Westminster Abbey Londonis 1. 13 sa I poolel ilmneb inglise omapära inglise varagooti (early english) Salisbury katedraal kirik pikk ja madal, põhiplaan on 2 transeptiga, tugikaared
Iseloomusta hilisgootika arhitektuuri! Hilisgootikas (15.-16. sajandil) kaob gootika õitseajale omane tasakaalukus ja ehituse loogika. Ehitise rikkalik kaunistamine saab omaette eesmärgiks. Kirikuid võlvitakse võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega. Teravkaare kõrval kasutatakse teisigi kaarevorme (lansettkaar, korvkaar, tudoraar jne). Akende raamistusse ilmub kalapõit või tulekeeli meenutav motiiv, mille järgi hilisgooti stiili nimetatakse leekestiiliks. Fassaadid on raiddetailidega nii toretsevalt kaetud, et üldpilt muutub vahel isegi raskepäraseks. Too näiteid gooti arhitektuurist Inglismaal! * Salisbury katedraal * Westminster Abbey Too näiteid gooti arhitektuurist Itaalias! * Firenze toomkirik * Milaano toomkirik. Too näiteid gooti arhitektuurist Saksamaal! * Strassburgi katedraal * Kölni katedraal. Too näiteid gooti arhitektuurist Skandinaavias! * Uppsala katedraal. * Trondeimi katedraal. Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul?
annaabi.ee 
