Rahvusliku Liikumise eeldused ja tulemused
Eesti Kirjameeste
Selts tegeles eesti kirjakeele arendamisega. EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali.
1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid
1000 lauljat ja pillimängijat. Vanemuise seltsil ja laulupeol oli suur roll Rahvusliku liikumise
arenemisel. Hoiti üleval ühtekuuluvustunnet ja samuti on Vanemuise seltsil ja esimesel laulupeol
tähtis koht eesti rahvuteadvuse kinnitamisel.
Ajalehed olid peamised rahvusliku liikumise häälekandjad. J. V. Jannsen hakkas välja andma Perno
Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist
peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus juba esimeses eksemplaris maarahva asemel
Eesti eahva poole. Jannsen turgutas inimesi üles ja julgustas neid olema uhke oma rahvuse üle.
Andra Lepper 11B