REALISM JA GRUUSIA SÕDA
Abhaasiale ning Lõuna-Osseetiale. Nõrgem pool on oma nõrkuse tõttu oma sõjalist jõudu
ettevaatlikult kasutama, liitlasi otsima, appi võtma ideoloogilisele sõjapidamise või kohandama
oma eesmärke (Waltz, 2008, lk 25). Küsitav on ka see, kas Gruusia oleks julgenud Venemaale
ametlikult sõda kuulutada, kui ta poleks lootnud lääne kiirele abile. Siit ka järeldus, et rohkem
sõjajõudu võib tekitada rohkem vägivalda, nagu väidab ka klassikaline realism.
Venemaa rahvusvaliselt agressiivne poliitika on tema eelkäija, Nõukogude Liidu ning tema
valitsejate pärand. Kuna eelnevad juhid (Lenin, Stalin) olid rahvusvahelisel areenil väga
mõjukad, suutsid oma tahtmist läbi suruda erinevate vahenditega ning kasutasid tihti sõjalist
jõudu, soovivad seda poliitikat jäljendada ka järgnevad juhid, et kindlustada edu ka enda
ettevõtmistele. See on üks esimesi realistlikke põhimõtteid, mis on välja toodud juba Machiavelli
teoses ,,Valitseja".