Tiit Lauk humanitaar
1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui ka kaudset mõju dҕžässmuusika
ja -orkestrite arengule.
Tähelepanuväärseks osutus paljude tulevaste süvamuusikatippude aktiivne osalemine eesti tollases džässielus.
Märgilise tähenduse eesti džässi arenguteel omandavad nn akadeemilised džässikontserdid, millega Eesti džäss-
muusikud tõusid džässiarendajate esiritta rahvusvaheliseski mastaabis.
Uurimuses vaadeldava perioodi lõpuks jõudsid Eesti džässmuusikud arvestatavale rahvusvahelisele tasemele,
mida tõendavad Soome ja Rootsi džässiajakirjades ilmunud kirjutised 1943. ja 1944. aastal. Seda väidet kinnitab
ilmekalt ka Soome ja Rootsi kaudu kodumaalt lahkunud džässmuusikute nn järellainetus, millel oli nii märkimis-
väärne ulatus kui ka arvestatavad tipud.