„Keskaegne rüütel“
Rüütlikultuuri algusajaks võib pidada Rooma impeeriumi lõppu, kui keskvõim ei suutnud
enam oma rahvast kaitsta. Ohtu kujutasid endast eelkõige germaani hõimud ja Lähis-Ida
sõdalased, kes uute valduste nimel end tagasi ei hoidnud. Tänapäevane nägemus rüütlist kui
romantilisest helkivas raudrüüs kangelasest erineb suuresti tegelikkusest rüütliks oli algselt
lihttööline, kes hobusel kapates külaelanikele ja maapiirkondadele kaitset pakkus. 1 Ilmselt
tänu sellele ongi rahvusteadvusesse kinnistunud rüütel pigem positiivse tegelasena, olid nad ju
maa- ja lihtrahva kaitsjad ja hoidjad, kes sissetungijaid eemal hoidsid. Rüütlite haldusalasse
kuulus ka seaduskuulekuse järgimine, mis omakorda tingis nende tugeva positsiooni rahva
seas, kes neid austas ja alt üles vaatas.
Tulenevalt üleüldisest staatuslikust autoriteedist, värvati rüütleid kaitsma oma valduseid, mille
eest tasuti maa eraldamisega, kuhu paigutati talupojad, kes maa eest hoolt kandsid.
annaabi.ee 
