Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki
valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. Nende kõrval paistsid silma
vähesel määral ka baltisakslased, nt esimeste edukate südameoperatsioonidega. Arenes küll teadus,
ent võõrvõimude käe all. Eestlastest teadlasi oli vähe ja kui neid sattus olema, tegelesid nad
peamisest eestluse ja Eestimaa rahvaga seotud rahvusteadlusega. Nende areng toimus läbi Õpetatud
Eesti Seltsi ning Eesti Kirjameeste seltsile, viimane kogus rahvaluulet. Kui aga Kirjameeste selts
peatati, kogumistööd vähenesid, ent 1907.aastal loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas seda. Sellest
ka nentimus, et loodus tühja kohta ei salli rahvustraditsioonide säilitamine jätkub nii või naa, selle
pärast pole meil tänapäevalgi ilmselt tarvis muretseda, kuniks aga tegijaid on.