Läti ajalugu
Üle 100 aasta jooksul oli läti elanikkond rohekm kui 3 kordistunud,
demograafiline plahvatus. Üleminek tüüpilisele rahvastiku toote tüüpilt modernse rahvastiku tüübi
ülemineku. Eestis oli prantsuse tüüp, vähenes suremus kui ka sündimus, Lätis toimus üleminek
inglise tüübile suremuse langus toimus 10 kond või rohkemigi aastat kui sündimus jäi. Asjaolu et
lätisse tuli rohkem sisserändajaid venemaa sisekubermangudest. 20 saj alguseks tekkis läti aladele
tugev agraarne üle rahvustatus. See tähendas omakorda rahvastiku rännet, see viis talurahvast
linnadesse, ja ka läti aladest välja. 19 saj II poolel hakkas lätlaste väljaränne venemaale.
1800 astal elas linnades 7 % lätirahvastikust, 1914 rohkem kui 40 % läti rahvast. 1914 aastaks
suurimaks linnaks tõusis Riia kus elas kolmandik või rohkem läti linna elanikest, üle 500 tuhande
läti elaniku.
Oluline on ka läti rahvuslik koosseis, 19 saj alguses hinnanguliselt ligi 90 % oli rahvuslikul