mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana edasi, rõhutasid vabadussõdalased, et vaja on täiesti uut ühiskondlikku korda. Nii rääkisid ka rahvussotsialistid Saksamaal. Enne veel, kui riigivanema valimistele saadi asuda, astus K. Päts kindral Laidoneri kaasabil 12. märtsil 1934 väga drastilise sammu. Paljude hinnangul oli see väga sarnane riigipöördele e. corp d'etat' le. Konstantin Päts kui riigivanema kohusetäitja kuulutas kaitseseisukorra, nimetas kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks, sulges vabadussõdalaste organisatsioonid ning arreteeris nelisada vabadussõdalaste juhti. Laidoneri aktiivse abita poleks
vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana edasi, rõhutasid vabadussõdalased, et vaja on täiesti uut ühiskondlikku korda. Nii rääkisid ka rahvussotsialistid Saksamaal. Enne veel, kui riigivanema valimistele saadi asuda, astus K. Päts kindral Laidoneri kaasabil 12. märtsil 1934 väga drastilise sammu. Paljude hinnangul oli see väga sarnane riigipöördele e. corp d'etat' le. Konstantin Päts kui riigivanema kohusetäitja kuulutas kaitseseisukorra, nimetas kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks, sulges vabadussõdalaste organisatsioonid ning arreteeris nelisada vabadussõdalaste juhti
annaabi.ee 
