Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
See on raamat, millega
antakse rahvale tagasi tema kangelane. Seda on J. Undusk nimetanud eesti kirjanduse ja ka
kultuuri tüvitekstiks. Teose idee sünnib 1830ndate algul. 1833 kirjutas Faehlmann Kreutzwaldile, et
„Kalevipojast“ pole veel midagi kirjas, millest võib järeldada, et idee seda tüüpi teksti kirjutamiseks
oli olemas. Faehlmann esitab ühes ettekandes kokkuvõtliku alusteksti 1839, mida Kreutzwald
eepose kirjutamisel kasutab. Faehlmann esitleb Kalevipoega kui rahvussangarit. Kalevipoja
sangarlikkus saabki eeposes keskseks. Eepost kirjutas Tartu baltisaksa arstide seltskond (sh G.
Schultz-Bertram). Bertram käib korra Soomes ja näeb, kuidas soomlased on vaimustunud äsja
ilmunud „Kalevalast“ ja toob vaimustuse Eestisse kaasa. Bertramilt pärinevad veresüü ja
mõõgamotiivi ideed – need on tegelikult ka loo kesksed motiivid. Eepost pidi hakkama kirjutama