Rahvuslik liikumine
Rahvuslik liikumine kaitses eestlasi tuleva venestamise eest.
Venestamise tulemusena uut tüüpi seltsid raamatuseltsid, karskuse seltsid (väga oluline
kultuuriline roll kõik seltsid omamoodi ajaviite seltsid, kuid see esimene, mis pöörab tähelepanu
rahva haridusele. Korraldatakse loenguid jms).
Jätkas küll eestikeelne ajakirjandus. Ilmusid ka eestikeelsed raamatud. Rahvusliku liikumise ajal
külajutud jms kirjandus. Kujunenud saksa rahvusromatiulises stiilis. Venestamise ajal jõuab esimest
korda sünkrooni L. - Euroopa kirjandusega realism Vilde ja Juhan Liiv.
Rahvuslik liikumine kaotas küll palju, kuid ei kadunud; teisenes.
II etapp ühiskonna politiseerumine, 'Tartu renessanss'. Teine tunnus, mis hakkab tähelepanu
koguma iseolemise probleem. I perioodil taotleti ainult samu õigusi, mis valitsevatel sakslastel. II
perioodil aga juba iseolemise ideed.
Aktsioonid, mängu- ja lauluseltsid. Laulukoorid, pasunakoorid