linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust meeleolust, läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta, võttes osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ning kuuludes hiljem soomusrongi nr. 2 meeskonda. 1919. aasta suvel toimus Haridusministeeriumi korraldusel Tallinnas Eesti kunsti I ülevaatenäitus, kus Wiiralt esines mitmete joonistustega ning kuhu tegi ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Noore andena äratas ta tähelepanu. Sama aasta oktoobris siirdus Wiiralt kunstiõpinguid jätkama Tartu "Pallasesse" Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. Tema varasematest skulptuuridest paistavad silma realistlik Konrad Mäe pronks ja ekspressiivne Kristjan Tedre betoonbüst (1922, Tartu Kunstimuuseum). Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A
kujudamises. Viiraltil polnud Kunsttööstuskoolis õieti enam midagi õppida. Revolutsiooni- ja kodusõjasündmused kiskusid paljude kunstiõppurite hulgas kaasa ka tema. 1919.aastal me Viiraltit Kunsttööstuskooli õpilaste nimekirjast enam ei leia. Sama aasta juulis esineb Viiralt stiliseerivate joonistustega eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinna Tütarlaste Kommertskooli ruumes, millele teeb ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis-juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Seega on pandud punkt ühele etapile tema arengus. 1919. aasta oktoobris astub Viiralt vastavatud kunstikooli ,,Pallas", Anton Starkopfi skulpturiateljeesse. Esimestel aastatel tegeleb ta skulptuuriga intensiivselt. 1922. aasta alguseks valmis kipsis Konrad Mäe2 portree parim Viiralti meieni jõudnud skulptuuridest, mis paelub tundliku detailse modelleeringu ja psühholoogilise realismiga. Teisesuunalistest
annaabi.ee 
