RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG
leida kaebusi selle kohta, et hobused on kõhnukesed ning ei leita sõjakäiguks sobilikke loomi.
Rüütliratsavägi oli raske, aeglane ja halvasti manööverdav. Lahingusse sõitis rüütel tavaliselt
sammu, harvemini kerget traavi.
Jalaväelastel oli peale oda ja mõõga ka veel vibu. Osa jalaväest oli relvastatud ambudega, mis
olid tugeva löögijõuga, kuid jäid laskekiiruselt vibudele alla (vibudel 10-12, ambudel 3-4
noolt minutis).
Inglise talupoegade rahvusrelvaks olid pikkvibud, mille nooled läbistasid rüütlite kaitserüüsi
veel 300 sammu pealt. Vibumehed tegutsesid hajus- või lahkrivis.
5. LAHINGUKORD JA VÄGEDE KOOSSEIS
Lahingusse astus rüütel ümbritsetuna mõnedest ratsanikest (relvakandjad, ratsavibumehed,
teenrid) ja moodustas nendega koos väikseima lahinguüksuse - "oda". "Oda" arvukus sõltus
feodaali varakusest ja võis ulatuda paarikümnest paari inimeseni, sealhulgas mõned rüütlid
nn