teavikute ja võrguväljaannete kogumist ning trükiste eksemplaride arvu vähendamist. Kõige sagedamini tuleb sundeksemplarina loovutada 12 eksemplari, mida hoitakse rahvusraamatukogus. Erandiks on Põhjamaad (eelkõige Soome ja Rootsi), mis eristuvad teistest riikidest suurema kogutavate sundeksemplaride arvuga. Huvitav süsteem on näiteks Suurbritannias ja Kanadas, kus automaatselt loovutatakse igast teavikust üks eksemplar, kuid kirjaliku taotluse alusel on rahvusraamatukogul (Kanadas) või mõnedel tähtsamatel regionaalsetel raamatukogudel (Suurbritannia) õigus taotleda lisaeksemplari. Ülevaade teiste riikide praktikast sundeksemplaride kogumisel on esitatud tabelis. Riik Loovutatavate eksemplaride arv Koguv asutus Saksamaa 2 rahvusraamatukogu Prantsusmaa 2 (v.a väikese trükiarvuga trükised ja rahvusraamatukogu, v.a filmid, mis saadetakse
lahenduste väljatöötamisele. 10 13. Rahvusraamatukogu roll ja positsioon rahvusliku institutsioonina asukohariigi ja regiooni kontekst. Rahvusraamatukogude tulevik on olla rahvusliku institutsioonina riigi kultuuriarengu olulisis elemente, kes on avatud uuele tehnoloogiale ja kes on valmis osalema riigi infosüsteemides. Rahvusraamatukogul ei ole aktiivset raamatukoguteenuse osutamise ülesannet, millest tulenevalt puudub neil raamatukogudel ka tõpselt ja konkreetselt määratletud kasutajate sihtrühmad. Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seaduslikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks. Kogud ja AB-d moodutavad terviku ning on osa Eesti avalikust inforessursist
annaabi.ee 
