Saksamaa soovis ühendada endaga kõik riigid, kus räägitakse saksa keelt. Pangermanism-kõiki germaani rahvaid ühendada püüdnud liikumine. Valitsus toetas sõjalisi operatsioone. Austria-Ungari:Parlamentaarne monarhia. Riik koosneb kahest autonoomsest osast:Austriast ja Ungarist. Parlamendis oli pidev vastasseis slaavi ja saksa saadikute vahel, see häiris parlamendil otsuseid vastu võtta. Segadused valitsuses ja poliitikas. Palju erinevaid rahvusi. Sotsiaalprobleemid. Rahvusprobleem- rahvused tahtsid autonoomiat või täielikku iseseisvust. Itaalia: Parlamentaarne monarhia. Madal heaolutase. Põhja osa arenenum, kui lõuna-Itaalia. Majanduslangus. Lahkuti ameerikasse õnne otsima. 1912. A seati sisse üldine valimisõigus. Välispoliitika oli suunatud kolooniate vallutamisele. Poliitilist süsteemi hoidis üleval transformism e. Keeruline poliitiline kunst. See eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate rühmituste vahel riigis. Hispaania: Parlamentaarne monarhia
kujunemine. Napoleon Bonaparte: 1799-1804 1. konsul. 1804-1814-imperaator 1814-1815 Napoleoni sõjad. 1812- sissetung Venemaale ja kiire häving. Viini-Kongress 1814-1815: Tegelikkuses 3 lepingut. I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid)
annaabi.ee 
