Karula Rahvuspark
Samuti osutavad negatiivset mõju koprad, kes tekitavad üleujutusi.
Liigniiseked niidud, mis on põllumajanduse poole kõige vähem mõjustatud on kõige vähem
6
säilinud. Valdav osa neist moodustavad sooniidud, mida ei ole kunagi üles haritud. Neil puudub
tänapäeval igasugune hooldus ning need on säilinud vaid kohtades, kus liigniiskus takistab
puurinde tekkimist.
Puisniidud on rahvuspragis haruldased. Karula rahvuspargi ainuke väljakujunenud ja ühtlasi
kõige suurem puisniit asub Ähijärve kaldal. Hetkeseisuga toimub puisniitude puhastamine võsast
ning neid on juurde tekkinud, kuid sellistel aladel ei ole välja kujunenud veel puisniidule
iseloomulikku taimestikku (4).
2.5 Mets ja taimestik
Kaitseala kogupindalast mooduvatavad metsad üle 70% (16). Üle 60% metsadest on
sihtkaitsevööndis, mis teeb Karulast ühe Eesti suurima metsakaitseala (17). Kõige levinumaks
annaabi.ee 
