Maailmakirjandus
esimese põlvkonnana saanud emakeelse hariduse (Heiti Talvik, Betti Alver, Paul Viiding, Bernard Kangro, August Sang,
Kersti Merilaas ja Uku Masing). Nad said ühisnimetuse "arbujad" pärast Ants Orase koostatud koondkogu ,,Arbujad"
ilmumist 1938. aastal. Tegu pole kindlaprogrammilise kirjandusliku rühmitusega, vaid pigem sõpruskonnaga, kelle
loomingus avaldusid ühisjooned:
* nooreestiliku sümbolismi ja estetismi taaselustamine ja edasiarendamine vastukaaluks riiklikule rahvuspatriotismile;
* luule pidi olema klassikalise range vormiga, viimistletud ja filosoofiline;
* maailmakirjanduse autorite ja traditsioonide mõju;
* huvi vaimsete, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu;
* ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist;
* kunsti, sh luule väärtuse rõhutamine, põhimõte "kunst kunsti pärast" ( luule ei pidanud matkima elu).