Probleemid ei peitu aga ainult õpetajas, muutma peaks ka üldisemat haridussüsteemi ja õpilaste suhtumist kooli. Tänapäeva noor on ennekõike enda eest väljas, teda kirjeldavad hästi Prantsuse kuninga Louis XV sõnad: "Pärast mind tulgu või veeuputus." Ehk siis meie haridussüsteem toodab individualiste, kes ei hooli põrmugi oma riigi ja ühiskonna käekäigust ja pühivad esimesel võimalusel Maarjamaa tolmu oma jalgadelt. Koolidest tuleks alustada vahepeal soiku jäänud rahvuspatriotismi lõkkele puhumist. Võib- olla, kui noorel koolilõpetajal oleks Isamaa pisutki armsam, ei jätaks ta teda nii kergekäeliselt maha, kui välismaal tekib võimalus pisut rohkem mammonat teenida. Isamaa-armastust koolis kasvatada ei ole muidugi kerge ülesanne, kuid sellised üritused nagu noorte laulu- ja tantsupidu, mille sugemed peituvad koolis, on heaks näiteks. Rohkem raha tuleks suunata ühisringidesse ja anda koolinoortele rohkem võimalust ise midagi teha ja korraldada.
1920ndatest. 1940 saab Eesti nukuvalitsuse eesotsa, esindab Nõukogude võimu Eestis. Töötab hiljem arstina ja võib endale rumalusi lubada. Ta lõpetab pärast II MS oma elu enesetapuna, kus püüab lähedasi säästa eesseisvast. See, et esindas võimu, mida esindada ei tahtnud, võis enesetapu põhjuses suurt rolli mängida. Erni Hiirel on heliluule näiteid 1920ndatel. Hiljem pöördub äkitselt konservatiivse vormi poole, siis hakkab esindama tööeestlaslikku rahvuspatriotismi, pärast mida ka Nõukogude võimu – palju ideoloogiate vaheldusi, kuigi laad jääb samaks, nt vahetab „Eesti“ „Stalini“ vastu. August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“. Hendrik Adamsoni tuntuim luuletus „Mulgimaa“ (1919), millest on kujunenud mulgikeelne Mulgimaa hümn. 1920– 30ndatel kirjutab ka kirjakeelset luulet ja proosat, armub oma õpilasse, mis lõpeb kurvalt