"rahvuspargigis" - 1 õppematerjal

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

Kaks madalvee perioodi suvine ja atlvine. Kaks kõrgveeperioodi kevadina ja sügisene. Jõgedel, millel d) alepõllunduse algus ­ u 3000 a tagasi põhajveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa). Peamised üleujutuspiirkonnad on e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) ­ 13. saj Halliste- Rudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargigis, peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad f) maaparandus kraavitamise teel (algus) ­ 15-16 saj kaldaalad. Suurim veetasemetõus on olnud Põrnu jõel. Väiksemaid üleujutusi põhjustavad ka koprad ja g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) ­ u 1820 vohav taiemtsik. h) maanteede ja raudteede rajamise algus - 1870 31