Ajaloo põhiperioodid
Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Euroopa aladelt (Prantsusmaa ja
Inglismaa). Võim hakkab koonduma kuninga kätte Uusaja tsentralism = Kuningale/Riigile
allutatud efektiivne riigihaldus, bürokraatia algus. (Võimas areng 16-17saj, riik tugevneb ja
tungib alamate ellu)
(Riigi-) Maksude kogumine muutub efektiivsemaks ja talupoegade maksukoormus kasvab.
Tekkis maksude abil kuningale allutatud sõjavägi: palgaarmeed, talupoegade rahvaarmee
(Suur-Rootsi riigis).
Uusaja rahvusmonarhide käes on raha, tsentraliseeritud riigihaldus ja sõjavägi (Valitsejad
suudavad end maksma panna ja kiriku konkurents oluliselt väheneb, võidi riigistada kiriku
vara ja seda kasutada).
Uusajal tugeva riiklusega riigid / tsentraliseeritud riigid on eelkõige Prantsusmaa, Inglismaa,
Rootsi, Venemaa. Tsentraliseerimist ei viidud läbi Poolas ja 18saj ta kadus.
Uusajale (17saj kuni 1789) on iseloomulik kuninga võimutäius, nad ei pidanud oma võimu
annaabi.ee 
