Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
Rüütelkondade kõrgeim võimuorgan oli maapäev, mis valis
rüütelkonna peamehe ja teised ametimehed. Neid ametikohti täitsid sageli balti
aadlikud. See olukord soodustas Balti kultuuriprovintsi väljakujunemist: baltisakslastel
kujunes välja ühistunne, nad pärinesid samadest oludest ning nende alamad kui ka
ülemvalitsejad olid muust rahvusest.
Eestlased jäid baltisaksa mõtte-, vaimu- ja kultuurimaailma mõjusfääri, ent ei
saksastunud. Küsimus pole mitte teadlikus rahvusmeelsuses või kultuursuses, vaid
selles, et sakslased polnud eestlaste saksastamisest huvitatud, pigem vastupidi. Keegi ei
nõudnud talupojalt saksa keele õppimist, hoopis mõisnik õppis ära eesti keele, kas või
mingil määral. Seisusliku ja rahvusliku barjääri säilitamine oli balti aadli suhtelise
õnnepõlve vältimatu eeldus. Nii piirdus otsene kultuurimõju kirjasõna, kiriku ja kooliga,
mis olid ja jäid eestlaste jaoks eestikeelseiks (Vahtre, 2000).
6
annaabi.ee 
