Eesti Rahvuslik liikumine
aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema lube üle-
eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda.
18-20. juuni 1869 toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke
seltse ja organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd
Jakob Hurt. Agaralt lõi Hurt kaasa ,,Vanemuise" seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti
ajaloost ja rahvusluulest. 1870. aastal Helmes peetud kõnes püstitas ta eestlastele
ülesande saada suureks vaimult.
Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine.
Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad
tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti
ladvik.
Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. aastal loodud Eesti
Kirjameeste Selts
annaabi.ee 
