Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile
5
negatiivses mõttes.
Massilise rahvusliku liikumise tulemuseks oli 20. sajandi algul mitme uue riigi teke
Läänemere ruumis, neist osa kujunes välja ajalooliste riikide baasil (Leedu, Poola), teised
autonoomia toel (Soome, Norra), kolmandad (Läti, Eesti) ajaloolise mälu ja kultuurilise
eripära alusel, millele olid omal ajal aluse pannud eelärkamisaja tegelased. Ea Jansen on
esitanud H. Kohni teooria, mille järgi eristuvad Euroopa rahvuslustes lääne ja ida tüüp.
Esimene tekkis "valmis" riikides ja seda võib käsitada poliitilise rahvusena, teine on
rõhutud või omariikluseta rahvuste puhul tekkinud kultuurilis - keeleline ehk
etnograafiline rahvus. Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid
(Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise
alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930. aastate teisel poolel hakkas
kultuurilise rahvusluse hoog vaibuma