Eksami küsimused
aastail. Jälgides neid protsesse mujal maailmas, kordas Eesti rahvusliku
liikumise üks juhtfiguure, Jakob Hurt, mõtet, et igal natsioonil on loomulik ja jumalik
õigus eksisteerida ning oma rahvast välja arendada ikka täiuslikumate avalduskujudeni.
Nende pingutuste tulemuseks Eestis oli rahvusriigi tekkimine aastail 1917-1920.
Rahvusideoloogia poliitilise doktriinina toetub seisukohale, et riikliku organisatsiooni
loomulikuks aluseks on etniline ühtsus, rahvas. Teine oluline element
rahvuslusideoloogias on idee rahva suveräänsusest. Rahvast, kellel on tekkinud ühine
tahe ja eneseteadvus juba 18.sajandil nimetati rahvuseks, natsiooniks. Rahvuse ühine tahe
väljendub kõige täielikumalt riikluses. Rahvusriigid tekkisid Prantsusmaal, Itaalias,
Saksamaal, kus poliitiline süsteem ja riiklikud huvid rajanevad enam-vähem homogeense
etnilise kollektiivi rahva ühistele huvidele.
Kuid sõltuvalt (ajaloolistest) tingimustest võib natsioon riigina tekkida ka erinevate
annaabi.ee 
