Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 toimus iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Manifest on avaldatud Riigi Teatajas nr. 1. Selle manifestiga määrati Eesti Ajutise Valitsuse juhtmõtted, mille järgi nad toimima pidid: 1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. 4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada
Veebruari lõpust alates oli Eesti Saksamaa võimu all. Veebruarnovember Saksa okupatsioon, 3.märts, 1918, Bresti rahu 13.nov, 1918, tühistati Bresti rahu ,,käsen, keelan, poon ja lasen" Baltimaadest taheti moodustada Balti hertsogiriiki, okt 1918, nad selle ikkagi moodustasid. EV manifesti juhtmõtted: 1. Kõik EV kodanikud, usu, rahvuse ja pol. ilmavaatest vaatamata, leiavad kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskul. Autonoomia õigused. 3. Kõikidele tagatakse demokr. Õigused ja vabadused 4. Naabritega tuleb suhelda normaalselt Iseseisvuse manifest oli aluseks EV I-le põhiseadusele (1920) 19.nov alustas uuesti tööd EV Ajutine Valitsus (27.nov oli nende I koosolek) Eesti iseseisev riigike-Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) Vabadussõja sündmused · 7