Aastatel 1998-2007 aitas Nokia kaasa Soome majanduskasvule 25% ulatuses. Viimastel aastatel on rõhk olnud arendus- ja teadustööl, eriti infotehnoloogias. 5 4. SOOME LIPP JA VAPP Soome lipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast, valge lund ja valgeid soome öid. Soome riigilipp erineb rahvuslipust vaid selle poole, et risti keskel on kollase raami sees Soome vapp. Pääsusabaga riigilippu kasutab sõjavägi. Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ja see on siiani Soome Vabariigi vapiks. Vappi kasutati ka soome suurvürstiriigi ametliku sümbolina. Usutakse, et lõvi pärineb Folkungite vapilt, nagu ka lõvi Rootsi vapil. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab tolle perioodi poliitilist olukorda. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus
Rahvusvärvide väljatoojad olid Margus Kasterpalu, Eerik-Niiles Kross ja Tiit Pruuli. 14. mail 1988 Tartu levimuusikapäevade kontserdil Tähtvere lauluväljakul kuulasid kümned tuhanded inimesed vaimustunult Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalisi laule ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu. 2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust", milles tunnustati Eesti rahvussümboleid ja tõotati neid nüüd ja edaspidi väärikalt kanda kui rahvuslikku pühadust. 4. juunil 1988 algasid Tallinna Vanalinna päevad, mille puhul toimusid öölaulupeod, kus lehvitati sinimustvalgeid lippe. 15. juulil 1988 heiskas Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr.1 Suure Munamäe torni Eesti rahvuslipu. Sellest ajast peale on tornis lehvinud taas sinimustvalge lipp. 17. juunil 1988 lehvitati lippe Lauluväljakul NLKP 17