Eesti ajaloo historiograafia
Sellega kaasnev minevikku-eitav
suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes
üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit.
Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga,
lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja
pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste-
lätlaste muistsetest õigustest rääkinud, toetuvad rahvuslikuajaloo kirjutamist.
Valgustuslik-antikvaarne suund, nt J. G. Arndt. Valgustuslik-kontseptuaalne suund,
nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist.
Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism)
kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja. Tullaksegi Saksast pooliku
haridusega, lootuses et aadel paneb vakantsi tekkides kirikuõpetajaks. Ka
ametniku-, õiguse jne karjäärimudel. Ka kooliõpetajaid. Seejärel Riias lütseumi
koht. 1740. aastatel ,,Der Liefländische Chronik"