Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
4) teatav sarjaline iseloom süvendab loomingul, see et tekivad pikemad sarjad, muutub
tekstiloome orgaaniliseks osaks
20. oktoober 2010
Ühelt poolt Eur 20. saj keskpaiga modernistlik kirjandus pigem kaugeneb rahvuslikkusest.
See on pigem sellest teemast möödaminev. Pagulaskultuur on rõhutatult rahvuslik. Lepikul
saavad need kokku ja annavad väga huvitava kombinatsiooni.
Teine asi, mis 1960ndatel tugevneb, on radikaalne ja eksperimentaalne asi.
*K. Lepik "Kangelaskalmistu" rahvusliktraagiline taust on kokkupõimitud graafilise
eksperimendiga. Ristid kõnelevad enda eest
+ tulevad esile piltluule katsed nii kodumaises kui ka pagulaskirjanduses
Lepiku luule on värviline: "Kollased nõmmed". Kirjutab värvinimedega tekste ja tekstisarju.
Visuaalne külg on tähtis, kas ta luulekeel on alati visuaalne? Selles mõttes ei ole, et nt B.
Kangro võib maalida detailitundliku pildi Tartust, aga Lepik pildimaalimist sõnadega ei tee.
* "Pop-pagulase võitlussalme 1" - iroonilisus, teravus
annaabi.ee 
