Historitsism ja juugend
Siiski tõuseb
esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg
kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis
kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas
neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke,
neorenessansilikke, neobarokilikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi
rahvuslikromantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune
mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamajapalee, mitteklassikal ise puhul aga
mõisamajalinnus.
Kolm levinumat alastiili:
Neogootika - jäljendas gootika stiilipõhimõtteid. Neogootika stiilis projekteeriti kirikuid ja
mõisaid.
Neobarokk - jäljendas baroki stiilipõhimõtteid.
Eklektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu
annaabi.ee 
