,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
16.Peamised vastased: Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Holland . Nad moodustasid esimese koalitsiooni. Teine koalitsioon moodustati Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi vahel 17.Revolutisooni mõju revolutisoonikalender(ajaarvamine 22.sept 1792) kümnendsüsteemi kasutuselevõtt kõnetlusvormi muutmine muutus moes üritati vähendada kiriku mõju 18. Revolutsiooni tagajärjed: aadli ja vaimulike eesõiguste kaotamine kapitalistlike suhete areng rahvustunne, rahvusliikumiste algus valgustusideede levik terrori eeskujuks võtmine 19.Keisririik 1804 20.Napoleoni ümberkorraldused: kohtupidamise ja seadusandluse ümberkorraldus 1804-Napoleoni tsiviilkoodeks-inimeste võrdsus seaduste ees, eraomanduse puutumatus, kiriku lahutamine riigist majanduse areng keskpanga loomine, uued tööstusettevõtted katoliku usk kuulutati enamike prantslaste usuks 21.Reini Liit- 1806 suvi - Prantsuse kontrolli all olevad 16 Saksa väikeriikide liit, mis kohustus osalema impeeriumi
Vabadus koos autoriteedi ja enesedistsipliiniga. Protestantism ja saksa rahvuslus. Rahvustest koosnev universaalne inimkond. Ajalugu on progressiivne maailmavaimu realiseerumine ja materialiseerumine. Iga rahvust tuleb hinnata vastavalt tema panusele inimkonna progressi. Kõik rahvused pole welthistorische Volksgeister. Inimesed peaksid olema pühendunud suuremale asjale kui nad ise on. On asju, mis elustki tähtsamad... Rahvuslik solidaarsus (rahvusliikumiste käigus allutati etnilis-usulisd vähemusgrupid!)25 vs Prantsuse revolutsiooni individualism. Inimese väärtus tuleneb sellest, millist tööd ta teeb ja millist osa ta mängib suures sotsiaalses draamas. Omas rahvuses. Indiviid ühineb rahvusega, indiviidimõistmine pole enam seotud loomuõiguste ja ühiskondliku leppega. Süntees. Samas on Hegel revolutsioonivastane ja konservatiivne. 25