Eesti lähiajalugu
Sisulise plaanis tuli arvestada
büroo otsustega. Büroo tegevusest laiem avalikkus ei teadnud, sellise büroo tegevust ei kajastatud.
See büroo eksisteeris 1947. aastani. Büroo likvideerimine seotud sellega, et Moskvas jõuti seisukohale, et
liiduvabariigi juhtkond tuleb haldamisega ise toime – täiendavat kontrolli ei olnud juurde vaja.
Dokumendid büroo tegevuse kohta toodi avalikkuse ette alles peale NSVLi lagunemist.
KK 2. sekretäri institutsioon – NSVLis üldiselt praktika, kus rahvusliiduvabariigi eesotsas kohalikku
päritolu parteijuht. Kohaliku I sekretäri kõrval ametis Moskva poolt määratud II sekretär. Tema ametisse
nimetamisel ei olnud kohalikul juhtkonnal mingit sõnaõigust.
II sekretäri ülesandeks oli lisaks toetamisele ka I sekretäri kontrollida ja tema tegevuse kohta regulaarselt
Moskvasse infot saata.
Täiel moel see süsteem läbi nõukogude aja ei toiminud. Peale Stalini surma süsteemi muuda (L. Beria
annaabi.ee 
