Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kirjandusmuuseumi kultuuriloo arhiivis tänuväärseks allikas. Tema andis oma kogu
täienemisest aru Oleviku veergudel.
Nii oli kirjaoskaja eestlase jaoks ajalehest saanud avalik foorum, kus sai oma mõtteid
teistega jagada ja arutada. Eestlaste tüüpiliseks vaimse eneseavalduse vormiks sai
sõnumite saatmine ajalehtedele. Osalemine avalikkuses küll mitmeti piiratult oli
saanud loomulikuks. Eesti üldsus huvitus rahvuskultuurilistest üritustest, mille
arendamise vajalikkust rõhutasid toimetajad oma juhtkirjades. Üha enam avaldati
ajalehtedes kirjutisi kohaliku kultuurielu kohta. Tsensuurile vaatamata leidsid ka neil
aastatel aset mitmed vaidlused rahvusküsimuse teemal, mis panid inimesi oma
rahvuskuuluvuse, selle väärtuste ja säilitamise vajaduse üle mõtlema.
Ühtlasi hakkasid ajalehe kirjutajad tunnetama ajakirjaniku ja ajakirjanduse vastutust.
annaabi.ee 
