Nimetu
Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen).
20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest
kasutab kirjakeelena uusnorra keelt.
Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule:
Rahvamuusika, rahvatantsu, rahvarõivaste (peorõivana) elustamine 19.sajandi keskpaigast alates nt
noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine
NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus-
vabadus.
Rahvuslik ärkamisaeg
Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad: maakoolide
õpetajad (1840.aastatest alates), rahvusülikoolid (1860.aastatest alates), pooldavad 19.sajandi lõpus
venstret. Rahvuspüha 17.05 veetmine alates 1820.ndatest
11
Kokkuvõte
Varieerumine: ühtsus/lõhestatus; turvalisus/muutus; minevik ja olevik/tulevik
arenes sisekonfliktide kaudu