Eesti aeg
aastal
Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad.
1920 riigikokku pääses 10erakonnaesindajat ning 1923 14 esindajat, 1919 1939 oli 21 valitsust,
keskmise elueaga alla 9kuu. 1925 a lubati kõigile Eesti piirides elanud rohkem kui 3000
liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Idee pärines Kesk-Euroopa
sotsiaaldemokraatidelt. Kultuurautonoomiaga said Eestis elanud venelased, sakslased, rootslased ja
juudid võimaluse kutsuda rahvuskultuurilistes ning hoolekande huvides ellu oma autonoomseid
asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid
hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud
maareform. Eesmärgiks baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja
kirikumõisate ümberjagamine.
1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse