Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile
sajandi alguses. Oma osa on kahtlemata ka
hariduse omandamise võimalustel, mis oluliselt avardusid eestlaste jaoks alates
pärisorjuse kaotamisest Eestis 1816 aastal. Sellest tulenevalt sai alguse aktiivne eesti
11
haritlaskonna teke, kes olidki tõuke andjaks eesti rahvuskultuuri tormilisele arengule 19.
sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algaastail, mil eriti hoogustus kirjanduse levik,
teatrikunst jmt.
Edasises rahvuskultuuriarengus aga ei mänginud 19. sajandi äratajad enam kuigi suurt
rolli. Eestlane oli selleks ajaks juba iseteadev rahvus. Haridus oli kättesaadav, tänu
millele sai jätkuda ka aktiivne rahvuskultuuriline tegevus üle kogu maa.
Mõningane tagasilöök leidis aset Teise maailmasõja puhkemisel, mil valdav enamik eesti
haritlaskonnast kas emigreerus või olid küüditatud. Kuid vaatamata raskele olukorrale
jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka
annaabi.ee 
