referendumil).sel juhul kuulutab presid välja uued valimised, vaheline aeg võimuvaakum. Bush Obama olid.VALITSUS: moodust president, kes pakub peaminsitri, kelle kiidab heaks parla. Val võib olla 1 v mitme-parteiline; koalit 60 kohta (Ref 31, IRL 19, sotsid 10), Eestis enamusvalitsus. Vähemusvalits: kui koalits oleks 100/50 v vähem. ÜL: 1) seadus- v riigieelnõu esit, presid kinnit, 2) maksude kogum, 3) diplom suhted teiste riikidega, 4) rahvuskult säilit, 5) haridus- koolisüst ülalpid, 6) sots.süst ülalpid. SAADIK: peab ol 21a, Est kod, Riigik liige. Soovitatav: *poliitik *spetsialist *kompromissialdisus, juura teadmised, tark, põhimõttekindel, oma alal pädev *ei tohi olla avalikus teenistuses *ametipalk 4Xeesti kesk *saab alg riigik-s seaduseelnõu.
Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava. 2)Radikaalne poliitiline - C.R.Jakobson, kes oli pedagoog, ajakirjanik ja põllumees. Asutas
annaabi.ee 
