valitsusele surve avaldamiseks 26.märtsil 1917.a. eestlaste demonstratsioon Petrogradis ( osalejaid 40 tuhat koos rahvuslippudega ). D) Selle peale andis Vene Ajutine Valitsus välja määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. E) Seadusega liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ( hilisematest Eesti aladest jäid loodud rahvuskubermangust välja Narva linn ja Setumaa ). Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. - 1917.a. detsembris liideti Eestimaa kubermanguga peale linnas toimunud rahvahääletust ka Narva ( mis eraldati Petrogradi kubermangust ). Lugege sellest ka õpik lk. 38.
Petrogradi kogunes Jaani kiriku juurde 40 000 inimest, kaasas oli suur hulk orkestreid, kogu see mass liikus vägagi organiseeritult läbi kesklinna AV koosistumisasutuse juurde, andis AV üle rahva nõudmised. Ka Eestist saadet AV hulk telegramme sama nõudmisega. 30. märtsil kinnitas Av määrused Eestimaa Kubermangu Ajutise Valitsemise korralduseks. Nende määrustega ühendati eestlaste asumaad. Välja jäid uuest loodavast rahvuskubermangust Narva linn, Valga linn koos ümbruskonnaga ja Setumaa. Selle rahvusliku kubermangu juhtimine toimus kubermanguvalitsuse poolt, Poska võim laienes ka Lõuna-Eesti aladele. Poskale nimetati kaks abi - Jaakson ja Kaarel Parts. Määruse järgi ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine, mis tuli valida demokraatlike üldvalmisega, sellele anti õigus otsustada kõikid kohalikke halduslikke, kultuurilisi ja majanduslikke küsimusi. Maanõukogu võis ametisse kinnitada Maavalitsuse. 30
annaabi.ee 
