1905. aasta revolutsioon PÕHJUSED: Demokraatlike vabaduste puudumine, 1900-1903. aasta majanduskriis, maa puudus, venestamine, riigi valistuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. ILMINGUD: majanduslikud vormid asendusid poliitilistega, sagenesid kokkupõrked politseiga, korraldati palju miitinguid, koosolekuid. NÕUDMISED: Eesti-keele kasutusala laiendamine omavalitsuse-kooli-, kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste omavalitsuste laiali saatmist, revolutsiooniliste komiteede loomist, sõjaväe ja politsei asendamist rahvamiilitsaga. jne. TULEMUSED: Paljude inimeste hukkumine/ riigist välja saatmine, Hoonete/Äride rüüstamine, Tekkisid uued poliitilised liikumised, Poliitiline ja majanduslik elu halvenes.
saamiseks ja ühise rahvusliku kubermangu moodustamist. Pöörduti ka rahva poole, et igast piirkonnast valitaks Leedu Maapäevale oma esindajad. 4.-5. detsember Vilniuse Suur Assamblee (Maapäev), mille juhiks oli Jonas Basanavicius. Seal aga hakkasid tooni andma nooremad ja radikaalsemad esindajad. Presiidiumis olid küll esindatud kõik erinevad parteid ja poliitilised liikumised. Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedust, seati eesmärgiks laialdase autonoomia kehtestamine ühises rahvuskubermangus, kus seataks sisse demokraatlik valitsuskord ning suhted teiste tsaaririigi rahvastega oleks föderatiivsel tasemel. Samuti nõuti koolide ametlikuks õppekeeleks Leedu keelt. Hilisem kommunist Mickievicius esitas ka iseseisva leedu vabariigi nõude, kuid saanud siis veel küllaldast toetust. Galvanauskase vedamisel asutati Leedu Talurahvaliit. Katoliiklik liikumine maapiirkondades poloniseerunud vaimulike vastu M.Krupavicius.