Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda
sest Petrogradis oli väga suur eestlase kogukond. See demonstratsioon avaldas
valitsusringkondadele mõja ning 4 päeva pärast 30. märtsil kirjutati alla autonoomiaseadusele.
Tollane Eesti hümn oli ,,Mu isamaa on minu arm", Kunileidi viisile. Autonoomiaseadus määratles,
et Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti kokku üheks rahvuskobermanguks
Eestimaa kubermanguks. Eestimaa kubermangu juhtis juba sel ajal eestlane Jaan Poska, kes sai ka
uue rahvuskobermangu kuberneriks. Lisaks kubermangu ühendamisele tähendas autonoomiaseadus
ka seda, et lubati valida rahvaesindus Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus Maapäev. Nad olid
Eestimaa kubermangu seadusandlik võim. Suvel 1917 valiti Maapäev, Hugo Kuusner.
Asjaajamiskeeleks muudeti eesti keel, seni oli see olnud vene keel. See tähendas, et venelastest ja
sakslastest ametnikud vahetati välja eestlastest ametnikega. Anti luba ka rahvusväeosade
moodustamiseks