"rahvusko" - 1 õppematerjal

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE

koostatavad kelle ja kodakondsusseadused. Nendel j õududel oli Kre mli v õi muladviku vaname elsete toetu SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kol m arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli o mariikluse taastamine, mida aga i mpeeriumi m e elsed j õud täie välistasid. Nende arvates pidi k õik jääma muutumatuks. Kol manda suuna m o odustasid Rahvarinne ja rahvusko m munistlik osa EKPst. Ne mad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suure m iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti i mpe eriu mi säilitamist ning püüti sel e es märgil muu ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. nove m bril 988. aastal v õttis Eesti NSV Üle mnõukogu vastu